esmaspäev, 28. september 2009

HTML5

HTML viiendast versioonist on juba mõndagi juttu olnud. Mida see aga veebitegijale reaalselt tähendab, mida see järjekorranumbri muutus üldse annab?

Muutunud DOCTYPE

Esiteks muidugi kõige lihtsam muutus - mugavam DOCTYPE deklaratsiooni kirjeldus. Kui varasemalt tähendas DOCTYPE midagi krüptilist, mida keegi ise üles kirjutada ei osanud ning seega tuli korrektse koodi nimel see kuskilt mujalt kopeerida, siis nüüd on asi palju kergem.

Kui varem võis DOCTYPE deklaratsioon välja näha selline

<!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd">

Siis HTML 5 korral saab kasutada vormi

<!DOCTYPE html>

Küsimuseks jääb muidugi, et kui kunagi tuleb HTML versioon 6, kas siis tuleb jälle hakata pikemaid DOCTYPE deklaratsioone kirjutama - hetke variandis ju versiooninumbrile kohta ei leidu. Arvestades aga, et kui kaua HTML4 ringi liikunud on ja HTML viiendale versioonile vähemalt sama pikka eluiga ennustades (HTML 5 aeg pole ju tegelikult veel käeski, kuna Internet Explorer ei tea sellest midagi), võib väga pikkadeks aastateks antud mure unustada.

Audio tag

Edaspidi (st. kohe peale seda kui Internet Explorer peaks HTML 5 tuge omama hakkama) võib Flash mp3 pleieri ära unustada. HTML 5 sisaldab endas <audio> silti ning see element on täielikult skriptitav. See tähendab, et saab puhtalt JavaScript vahenditega valmistada täiesti korraliku muusikapleieri, mida kasutaja kasutajaliidese abil juhtida saab (edasi-tagasi kerimine, lugude vahetus jne)

Video tag

HTML 5 sisaldab ka video tuge sarnaselt audio sildile, selle jaoks on kasutusel <video> silt. Ja nagu audiogi, on ka see täielikult skriptitav.

Mõningaseks puuduseks võib ehk lugeda hetkel vaid nii video kui audio juures vabavaraliste koodekite (ogg) tuge. Päris mp3 pleierit nii veel teha ei saa, kuna mp3 koodekit vähemalt Firefoxis pole.

DOM storage

See ei ole küll otseselt HTML 5 osa, kuid on üks lahedamaid uuendusi, mis viimasel ajal koos HTML 5 tulekuga saabunud on (või noh, tegelikult juba Firefox 2 ajast saadik, aga mujale on nüüd jõudnud). Ja mis peamine - seda toetab ka Internet Explorer 8. Nimelt lokaalne sessiooni andmete hoidmine.

Kui varem sai brauseris sessiooni andmete püsivaks hoidmiseks (kui mitte arvestada Google Gears võimalusi) kasutada vaid küpsiseid, siis nüüd on olemas veidi parem alternatiiv, nimelt DOM storage. Teen sellest tulevikus kindlasti juttu, kuid lühidalt on tegu key-value tüüpi anmebaasiga, kuhu saab salvestada tekstilist infot (sealhulgas ka siis JSON stringe). Firefox lubab kasutada kuni 5 MB ning IE kuni 10 MB, nii et võrreldes küpsiste poolt pakutavate mõnede kilobaitidega, on tegu ikka päris suure edasminekuga.

Kommentaare ei ole: